Kohalolu kunst

“Mida tähendab Sinu jaoks kohalolu? Kuidas Sa seda hästi lühidalt kirjeldaks ja mis tehnikaid Sa kasutad kohalolusse saamiseks?” küsis üks armas inimene minu käest. Jagan oma mõtteid.

Kohalolu. See on nii sügav teema, et lühidalt vastata. Aga ma proovin.

Kohaloluni jõudmine on olnud teekond. Alguses loed ja saad teoreetiliselt aru, et eksisteerib midagi sellist. Ja siis hakkad märkama neid hetki, mil kohalolu koged. Algul vaid korraks. Ja siis aina tihedamini.

Kohalolus peitub kõik. Kui saad kätte kohalolu tunde, siis saad aru, mida tähendab elus elu.
Ja kui oskad kohalolus elada, oled saanud kätte kõik vastused ja võtmed.

Kohalolu on käesolevas hetkes kohal olemine. Kui Sa ei eksle oma mõtetega minevikus, ei rända tulevikus, ei tunne kahetsust ja süüd ega hirmu. Alistud sellesse, mis on olevikus.

Selles hetkes toimub kõik. Kogu elu.

Meil ei ole ühtegi muud hetke, kui praegune hetk. Käesoleva hetkega saame alati hakkama. Kõik, mis oli, see oli, seda me ei saa muuta. Kõik, mis tuleb, see alles tuleb – kas ja millal, seda me ei tea. Aga meil on see hetk.

Kogeda kohalolu on lihtsalt nii ilus. Kogu muu maailm seisab. Pole mitte midagi muud, kui see tegevus, see mõte, see tunne, see inimene vms. – ükskõik, mis Sa teed, Sa oled selle tegevuse juures täielikult. Kuskile ei ole kiiret. Selles on sügavust. Selles on lubamist. Selles on kõik.