“Mida tähendab Sinu jaoks kohalolu? Kuidas Sa seda hästi lühidalt kirjeldaks ja mis tehnikaid Sa kasutad kohalolusse saamiseks?” küsis üks armas inimene minu käest. Jagan oma mõtteid.
Kohalolu. See on nii sügav teema, et lühidalt vastata. Aga ma proovin.
Kohaloluni jõudmine on olnud teekond. Alguses loed ja saad teoreetiliselt aru, et eksisteerib midagi sellist. Ja siis hakkad märkama neid hetki, mil kohalolu koged. Algul vaid korraks. Ja siis aina tihedamini.
Kohalolus peitub kõik. Kui saad kätte kohalolu tunde, siis saad aru, mida tähendab elus elu.
Ja kui oskad kohalolus elada, oled saanud kätte kõik vastused ja võtmed.
Kohalolu on käesolevas hetkes kohal olemine. Kui Sa ei eksle oma mõtetega minevikus, ei rända tulevikus, ei tunne kahetsust ja süüd ega hirmu. Alistud sellesse, mis on olevikus.
Selles hetkes toimub kõik. Kogu elu.
Meil ei ole ühtegi muud hetke, kui praegune hetk. Käesoleva hetkega saame alati hakkama. Kõik, mis oli, see oli, seda me ei saa muuta. Kõik, mis tuleb, see alles tuleb – kas ja millal, seda me ei tea. Aga meil on see hetk.
Kogeda kohalolu on lihtsalt nii ilus. Kogu muu maailm seisab. Pole mitte midagi muud, kui see tegevus, see mõte, see tunne, see inimene vms. – ükskõik, mis Sa teed, Sa oled selle tegevuse juures täielikult. Kuskile ei ole kiiret. Selles on sügavust. Selles on lubamist. Selles on kõik.
Kuidas kohalolusse jõuda?
Minu kõige lihtsam soovitus on: mine loodusesse! Märka seda, mida Sa näed ja kuuled. Luba endal loodusega kontakti saada. Saa iseendaga (parem) kontakt. Kohal saab olla siis, kui oled kontaktis iseendaga.
Jah, algul võib ikka olla, et pea on mõtteid täis, üks mõte ajab teist taga. Aga Sa saad mõtted peatada, öeldes neile stop!
Aeglusta sammu. Hakka oma meelte kaudu ümbritsevaga kontakti saama: mida Sa näed, mida Sa kuuled, mis lõhnu Sa tunned, kuidas Su keha ennast tunneb?
Ühel hetkel hakkad märkama loodust ja selle ilu enda ümber. Kuuled linnulaulu. See on lihtsalt nii vali, et ei ole võimalik seda mitte kuulda. Märkad, et taevas pole ühtegi pilve, päike soojendab, hingad värsket õhku sisse. Tunned, kuidas kopsud selle värske õhuga täituvad, tunned, kuidas hingamine muutub aina sügavamaks.
“Praegune hetk on ainus, mis sul kunagi on. Elus ei ole hetke, mis poleks “praegu.”
Eckhart Tolle
Korraga avastad, et samm ongi aeglustunud. Ühel hetkel saad aru, et suu naeratab. Mõtted on peatunud. Tunned, kuidas Sa oled rohkem kohal, paremas kontaktis iseendaga.
Ja siis märkad suurt tänutunnet enda sees. Lihtsalt tunned tänu kõige eest. Et oled elus, et saad kogu seda ilu märgata, et on selleks aega, kui õnnelik Sa oled, kui vähe on õnneks tegelikult vaja jne.
Ühelt poolt kõlab see kõik nii lihtsalt. Ja teisalt on see pidev töö iseenda teadlikkusega.
