Olen juhtimiscoach
Kogemus
- Mul on professionaalne ettevalmistus coaching´us – minu läbitud õpingud ja rahvusvaheline akrediteering juhtimiscoaching´us loob kindlustunde klientidele, et kasutan teenuse pakkumiseks rahvusvaheliselt tunnustatud lähenemist, mis on kooskõlas eetiliste ja professiooni normidega.
- Olen International Coaching Federation (ICF) ja selle Eesti haru liikmeks - see kinnitab, et olen usaldusväärne coach oma erialaselt ettevalmistuselt ning vastavusest eetikakoodeksile.
- Olen läbi viinud üle 180 coaching´u tunni.
- 17 aastat avaliku sektori kogemust on andnud põhjalikud teadmised avaliku sektori toimimisest ja eripärast ning näitas vajadust coaching’u teenuse järgi.
- Mul on 5,5 aastat juhtimiskogemust – tean, mis teemadega on juhid silmitsi.
- Mul on pikaaegne kogemus noorsootöö ja noortepoliitika arendamisel riiklikul tasandil: noortele mitmekülgseks arenguks võimaluste loomisel mitteformaalse õppe valdkonnas. Noortevaldkond, sealsed aluspõhimõtteid (noorte mõistmine, kaasamine, võimestamine, võrdväärse partnerina võtmine) ja väärtused (võrdsus, mitmekesisus, sallivus ja innovaatilisus) on mulle siiani südamelähedased.
- Mul on juhina aastane kliendikogemus coaching´us – tean, kuidas coaching töötab ja toetab.
Minu erialane ettevalmistus
Minu väärtused:
- Ausus ja austus – nii iseenda kui teiste suhtes.
- Avatus – valmisolek avada iseend ning avatus uuele.
- Areng – minu jaoks on oluline pidev kasv ja õppimine, seda nii isiklikus plaanis, kui tööalaselt.
- Rahulolu – pean oluliseks, et kõik, mis ma elus teen või tegemata jätan, tagaks sisemise rahulolu.
- Lahendustele orienteeritus – usun sellesse, et igale olukorrale on lahendus. Ja alati on võimalik midagi teha iseenda heaolu suurendamiseks.
- Koostöö – olen proaktiivne ja usun, et väärtustades igaüht, on koos võimalik suurema eesmärgi poole liikuda.
Ma usun, et:
- Inimene on tervik (ühes eluvaldkonnas toimuv mõjutab teist eluvaldkonda).
- Kõik on võimalik, mida suudad endale ette kujutada.
- Millele oma elus tähelepanu suunad, see kasvab ja areneb.
- Kõik vastused on sinu enda sees olemas.
- Öeldes millelegi oma elus „jah”, peab ütlema teistele „ei”.
- Igaüks vastutab ise oma hea enesetunde ja õnnelikkuse eest.
- Iga asi on millekski hea, isegi kui me seda kohe alguses ei näe.
- Läbi kukkuda ei ole võimalik – on vaid meile vajalikud kogemused, millest õppida.
- Oluline on mitte ainult teada, vaid ka teha – arengut ja muutust on võimalik näha konkreetseid samme astudes.
Minu lugu
Ma olen 17 aastat töötanud avalikus sektoris, viimased 5,5 aastat olin keskastmejuht. Mulle väga meeldis mu töö noorte ja noortevaldkonna heaks, aga see pidev ületunnitöö, kus töö oli sisuliselt ainus valdkond, mis sai kogu mu tähelepanu, see viis mind läbipõlemise ääreni. Kõik kasvas üle pea – tegin ja tegin, aga tulemust ei näinud. Üks kohustus ajas teist taga. Kõike oli korraga liiga palju. Aga pingutasin edasi, mõtted olid kogu aeg töö teemadel. Pingutasin seni, kuni kadus igasugune motivatsioon ja ma ei jaksanud enam, polnud energiat, kõik tundus mõttetu.
Ma olin iseend täiesti tahaplaanile jätnud lootuses, et see ületöötamise periood on ajutine, et natuke veel pingutamist ja siis see möödub. Natuke veel ja siis on rohkem aega. Aega mõtlemiseks ja aega iseendale. Ja kuidas see aeg ei saabunudki. See esmapilgul tundunud ajutine olukord muutus normaalsuseks. Olin seal rattas ja hoogu peatada ei osanud.
Mäletan 2020. aasta suve, kui tulin puhkuselt (enneolematud 3 nädalat järjest!) ja sain aru, et kui ma oma elus midagi kardinaalselt ei muuda, siis sellest puhkusest ei ole mingit kasu – kukun samasse mustrisse. Sain aru, et kui ma ise ei võta aega iseendale, siis seda aega keegi teine mulle ei tekita. Nii lugesin läbi Hal Elrod’i raamatu „Imede hommik“ ja sellest sai minu jaoks elumuutev raamat.
Hakkasin koheselt Imede Hommikuid praktiseerima – ärkasin hommikuti tund aeg varem (toona kell 5:30), et võtta aega iseendale, tegevusteks, mis mind laevad (võimlemine, tänulikkuse kirjutamine, lugemine jm) ja milleks mul õhtuti enam jaksu ei olnud. Ja see omakorda tähendas, et läksin õhtuti varem magama. Mis omakorda tähendas, et ma ei saanud enam poole ööni tööd teha.
See kõik viis mind taipamisteni:
- ajapuudus on eesmärgipuudus – kõigil on täpselt sama palju aega, küsimus on valikutes ja teadlikes otsustes, kuidas aega kasutada.
- aja planeerimisest on olulisem une planeerimine. Sain aru, et asi ei ole selles, et ma ei oskaks aega juhtida või ei suudaks rohkem saavutada, vaid selles, et ma olin lihtsalt nii väsinud kogu aeg.
- lõputut püüdlust täiuslikkuse poole on võimatu täita – see on justkui ettekääne töötada töö nimel. Pühendunud inimesena on mulle loomuomane anda ja panustada. Soov teha asju paremini on väga tervitatav, aga sain aru, et teinekord piisab ka lihtsalt heast tulemusest.
- ainsad piirangud ja reeglid on need, mida iseendale olin seadnud. Ma hakkasin iseend väärtustama, iseend esikohale seadma, iseendaga kokkuleppeid tegema tööaja suhtes, piire kehtestama – vaid nii said ka teised mu piire austada.
See ratas, mille hoogu olin vaiksemaks võtmas, peatus täielikult. Minu pikaaegne töö noortevaldkonnas sai läbi. Ees ootasid uued võimalused.
Minu kindel soov oli edasi õppima minna ja nii valisin juhtimiscoaching´u õppe EBS-s. Kokku said minu varasemad kogemused (sh kliendikogemus coaching´us ning juhtimiskogemus) ja minu tugevused (kuulamisoskus, hinnanguvabadus, empaatia jm) – coaching lummas mind, see on see, mida ma naudin ja millega saan inimestele väärtust pakkuda, aidata parimal moel kaasa inimeste eneseteadlikkuse suurendamisele.
Ma olen tänaseks kolm aastat igapäevaselt Imede Hommikut rakendanud ja teadlikult mind toetavaid harjumusi praktiseerinud – täitnud iseenda tassi esimesena. Olen õnnelik ja tunnen end energilisena. Minu hea tunne on kõige olulisem: olles parim versioon iseendast, saan olla parim ema oma lastele, parim kaaslane oma lähedastele, parim coach oma klientidele.
Võta ühendust,
Kohtumiseni!
Liitun uudiskirjaga
© reelikaojakivi.com | Kõik õigused kaitstud | Privaatsusinfo | Valmistas Woofy.org