Vaimne tervis: statistika ja eneseabivahendid
Sissejuhatus
2023. aastal ilmunud Eesti inimarengu aruanne võtab fookusesse vaimse tervise ja heaolu teemad. Põhjalik, mahukas ja oluline lugemine. Minu jaoks eriti, keda need teemad isiklikult ja tööalaselt väga kõnetavad.
Käesolevas postituse eesmärk on rõhutada teema olulisust (toon välja olulised faktid aruandest) ja pakkuda toimivaid lahendusi, mida igaüks ise saab enda vaimse tervise heaks teha (WHO tööriistakast stressitaseme alandamiseks).
President Alar Karis ütleb aruande eessõnas tabavalt järgmist: „Tajume, et märkamata jääv vaimse tervise mure on kui maapõue vargselt õõnestav salakaevur, kelle tõttu võib ühel hetkel muidu viljakas ja tasane maapind kokku variseda, jättes alles mustava augu. Liiga palju auke ning maa muutub kasutuskõlbmatuks. Liiga palju katkisi hingi ja rahvas kaotab suutlikkuse liikuda edasi. Õigupoolest on üksainuski auk juba liiga palju.“
Vaimse tervise häireid loetakse psüühikahäirete alla kuuluvaks. Tegemist on kompleksse probleemiga, kus häirete avaldumine sõltub ühelt poolt nii geneetilistest eripäradest, teisalt keskkonnast, aga ka nende kahe omavahelisest mõjust ning lisaks ka inimese enda tegevusest. Seda on minu hinnangul hästi oluline teadvustada – kõik meie tegevused ja tegemata jätmised avaldavad meile mõju.
Kuidas vaimse tervise häired ära tunda? Suure tõenäosusega on siis häiritud enesekontroll, toimetulekuoskused, eneseteostuse võime, suhtlusoskused ja võime suhteid luua, ühiskonda panustamine.
Vaimse tervise statistika Eestis
- 28%-l täiskasvanud rahvastikust on depresioonirisk
- 20%-l risk ärevushäireks
- 39%-l unehäirete risk
- 43%-l vaimse kurnatuse ilmingud
- depressiooni ja ärevushäirete risk on oluliselt suurem noortel täiskasvanutel
- samuti on see risk igas vanuserühmas suurem naistel võrreldes meestega
See ilmestab, kui ulatuslikult on vaimse tervise probleemid Eestis levinud. Siinjuures saab välja tuua, et COVID-19 pandeemia suurendas märkimisväärselt vaimse tervise probleeme ja vähendas heaolu. Selge on see, et vaimse tervise probleeme on odavam ennetada kui ravida. Aruanne toob välja, et kahjuks puudub Eestis vaimse tervise valdkonnas süsteemne ennetustegevus. Ja neil, kel on juba vaimse tervise probleem, on keeruline, killustatud ja ressursinappuses raviteekond.
Vaimse tervise majanduslik mõju
- Kui aasta jooksul kogeb iga viies inimene üle maailma vaimse tervise probleeme, siis see on Eesti rahvastiku puhul ligikaudu 260 000 inimest aastas. OECD hinnangul kaotab Eesti vaimse tervise probleemide tõttu igal aastal 2,8% SKTst ehk 572 miljonit eurot.
- Välja on arvutatud ka nt depressiooniga patsientide suitsiidide kulu (aluseks OECD inimelu statistiline väärtus): Eesti 2020. aasta hindade korral on suitsiidijuhtumi keskmiseks kuluks 4,6 miljonit eurot (sisaldades nii majanduslikku kulu riigile ja isikule endale kui ka heaolu kaotust laiemalt).
Vaadates neile numbritele otsa, on selge, et vaimse tervie probleemid on kulukad ning neil on ühiskonnale tervikuna oluline majanduslik mõju. Seega vaimse tervise probleeme on kulutõhusam ennetada kui ravida. Ja samas ravimine on kulutõhusam kui ravimata jätta. On isegi välja arvutatud, et iga ennetusse investeeritud euro võib tulevikus kokku hoida olenevalt sekkumisest 5–50 eurot.
Kuidas eluviis mõjutab vaimset tervist?
Mis meie tervist mõjutab? Geneetika; eluviis; sotsiaalsed suhted ja kogukond; elamis- ja töötingimused; sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud tegurid. Mida inimene ise saab vahetult teha oma tervise heaks? Kujundada oma eluviisi tervist toetavaks – Sinu eluviis ja Sinu vaimne tervis on omavahel tihedalt seotud. Sinu eluviis kujuneb välja selle põhjal, milliseid käitumuslikke valikuid Sa teed. Kõik Sinu otsused, Sinu valikud ja seega ka Sinu harjumused on Sind kas toetavad või mitte toetavad. Tea, et nii toitumine, kehakaal, kehaline aktiivsus kui ka riskikäitumine on vaimse tervise näitajatega tugevalt seotud. Mõned näited:
- Ebaregulaarne toitumine on tugev vaimse tervise probleeme prognoosiv tegur. Neil, kel jääb toidukordi vahele rohkem kui kahel päeval nädalas, on võrreldes regulaarsema toitumisega vastajatega suurem šanss vaimse tervise probleemide esinemiseks.
- Suhkrurikaste toitude sage (6–7 päeval nädalas harvem) tarvitamine seotud nii enesetapumõtete esinemisega kui ka üleväsimusega.
Seega Sinu eluviisil on otsene mõju Sinu vaimsele tervisele. Kuidas hindad enda eluviisi: kui palju on mitte toetavaid harjumusi, mida asendada toetavatega? Märka ja analüüsi. Teadlikkus on esimene samm muutuse tegemisel.
Kuidas stressiga toime tulla?
Mida aga teha siis, kui tunned, et stressitase on tõusnud? Kui ei suuda keskenduda, ärritud kergesti, ei saa magada, ei suuda paigal püsida, tunned kurbust või süüd, muretsed, nutad, oled väga väsinud, koged isumuutusi, tunned hirmu tuleviku ees jne.
Isegi, kui stress päriselt ära ei lähe, siis tea, et Sa saad alati midagi iseenda heaks teha. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on koostanud tööriistakasti, kus on näpunäited, kuidas stressitaset allapoole tuua:
1. Enese maandamine
Mõtted, mis sind ei toeta, on sind konksu otsa tõmmanud ja kisuvad sind oma väärtustest eemale. Sa ei suuda enam pühenduda, keskenduda, sa ei naudi oma tegevust ja tunned end rahulolematuna. Pühendumine ja keskendumine aitab aga stressiga paremini toime tulla (kuigi ei aita mittetoetavatest mõtetest ja tunnetest lahti saada).
- Märka oma mõtteid ja tundeid.
- Aeglusta ja tunneta oma keha.
- hinga aeglasemalt
- suru jalatallad vastu maad
- Keskendu ja pühendu ümbritsevale oma 5 meele kaudu (vaata, kuula, maitse, nuusuta katsu) – märka, kus sa oled, mida sa teed ja kes on su lähedal.
- nt juues teed keskendu kogu tähelepanu sellele: tunne lõhna, märka värvust, joo aeglaselt, tunneta maitset (see viib sind kasvõi korrakski halbadest mõtetest eemale).
2. Enese vabastamine halbadest mõtetest ja tunnetest
- Märka oma mõtteid ja tundeid.
- Pane oma mõtetele ja tunnetele nimi ehk nimeta neid: „Ma märkan, et mul on praegu mõte/tunne.“ ( Nt: Ma olen praegu kurb. Ma märkan, et mind painab kõhuvalu jne).
- Seejärel keskendu uuesti sellele, mida sa parasjagu teed.
3. Oma väärtuste järgimine
- Sinu väärtused ütlevad, milline inimene sa sisimas olla tahad, kuidas sa tahad suhtuda endasse ja teistesse ning ümbritsevasse maailma.
- Väärtused on olulised seetõttu, et sa mõjutad ümbritsevat maailma oma tegude kaudu – kas su teod vastavad su väärtustele? Kas su teod viivad sind su väärtustest kaugemale või neile lähemale?
- Püüa vastavalt oma väärtustele käituda nii enda kui teistega. Kui sa elad oma väärtuste järgi, hakkab elu sulle rohkem rahuldust pakkuma. Tee endale plaan: milliste tegudega kavatsed järgmisel nädalal oma väärtusi väljendada? Pea meeles, et iga pisike tegu loeb.
- Igat rasket olukorda saab lahendada kolmel moel:
- lahku
- muuda, mida muuta annab ja lepi sellega, mida muuta ei saa, ja järgi oma väärtusi
- loobu ja hülga oma väärtused
4. Lahke olemine
Isegi kõige raskemates olukordades saab alati lahke ja hooliv olla, väljendada empaatiat teiste ja enda vastu. Kui sa oled enda vastu lahke, on sul rohkem jaksu ja huvi olla lahke ka teiste vastu.
5. Ruumi loomine
Meie mõtted ja tunded on nagu ilm: muutlikud. Saame õppida olema nagu taevas: anda oma mittetoetavate mõtete ja tunnete „halvale ilmale“ ruumi, ilma et see meile kurja teha saaks.
- Märka mõnd enda mittetoetavat mõtet või tunnet.
- Nimeta seda.
- Lase mittetoetaval mõttel või tundel tulla ja minna. Ära heitle oma mõtte või tundega – lase see endast läbi liikuda nagu pilved liiguvad taevas.
Kujuta ette, et need mõtted ja tunded on mustad pilved ja sa ise oled nagu taevas, kus on ilmale piisavalt ruumi. Loo ruumi oma mittetoetavale mõttele või tundele (ava end sügavalt hingates ja anna valule ruumi, luba tal olla enda sees). See mõte on küll sinuga kaasas, aga sa saad siiski ümbritsevale maailmale pühenduda.
Kokkuvõte
Tervis on kõige alus. Tervis mõjutab kõike meie elus: seda, kuidas me mõtleme, kuidas käitume, mida tunneme, meie võimet töötada või mitte jne. Ükskõik, milline on hetkeseis, alati on midagi, mida saame iseenda heaks teha. Iga väiksem samm viib suurema eesmärgini: tunda vaimset ja füüsilist heaolu.
Soovin Sulle iseenda valimist ja prioritiseerimist!
Hoidkem iseend ja oma tervist!
Kasutatud allikad:
1. Eesti inimarengu aruanne 2023
https://inimareng.ee/?fbclid=IwAR2pO3uIjoV6BEhzeM14_zNxCHjNPoCqjnOJiqgAvdWNEpZV1nqhD1I5ofc
2. WHO illustreeritud juhend (2022) „Kuidas stressiga toime tulla?“
Liitun uudiskirjaga
© reelikaojakivi.com | Kõik õigused kaitstud | Privaatsusinfo | Valmistas Woofy.org