Tööstress – mis see on ja kuidas seda ära tunda?
Kui tempo kasvab.
Kui on kiire.
Kui tähtajaks oli eile.
Kui on tunne, et kõike peab korraga tegema.
Kui ei tea, kust alustada.
Kui ei suuda keskenduda.
Kui kõik kasvab üle pea.
Üks kohustus ajab teist taga.
Kõike on korraga liiga palju.
Ebarealistlikud tähtajad.
Tunne, et puudub kontroll töötegemise viisi üle.
Ärrituvus kasvab.
Väsimus suureneb.
Töömõtteid ei suuda välja lülitada.
Energiat ei ole enam.
Keerulised suhtlemissituatsioonid.
Iseenda valimine ja õnnelik olemine on lükatud määramata ajaks edasi, kuhugi tulevikku…
See kõik kirjeldab stressi ja pinget, mida kaasagne töökeskkond lisaks tohututele võimalustele võib endaga kaasa tuua. Tööstress on tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas kahjuks teema, millega paljud kokku puutuvad – Gallupi 2021. aasta uuringu tulemustel on 44% töötajatest kogenud viimaste päevade jooksul stressi.
Tööstress tekib siis, kui tööga seotud nõudmised ja väljakutsed ületavad töötaja võimekust nendega toime tulla.
Kui me tunneme stressi, siis ajutüvi aktiveerib keerukad reaktsioonid. Ajutüvi on seotud võitlus-või-põgene reaktsiooniga, mille käigus organism valmistub vastama stressirohkele olukorrale, olles valmis kas võitlema või põgenema. Selles protsessis vabanevad stressihormoonid, nagu adrenaliin ja kortisool, mis suurendavad meie valvsust ja füüsilist jõudlust, et olla võimeline kiiresti reageerima. Stressireaktsioon võib muuta autonoomse närvisüsteemi tasakaalu, mis võib põhjustada näiteks südame kiiremat löögisagedust või kiirenenud hingamist.
Tööstress on individuaalne kogemus – see, kuidas Sa tööstressiga toime tuled, sõltub näiteks sellest, millisel ametipositsioonil Sa töötad, Sinu terviseseisundist, varasematest kogemustest, oskustest ja teadmistest, olemasolevast sotsiaalsest toetusvõrgustikust jm.
Kuidas ära tunda märke tööstressist?
1. Füüsilised sümptomid
Peavalud, krooniline väsimus, seedehäired, lihaspinged, unehäired, nõrgenenud immuunsus, südamepekslemine, kõrgenenud vererõhk.
2. Emotsionaalsed muutused
Ärevus, ärrituvus, mure, meeleolukõikumised, positiivsete emotsioonide vähesus, kurvameelsus, süütunne, jõuetus. Emotsionaalne pingeseisund võib mõjutada ka suhtlemist meeskonnaga, mis omakorda võib kaasa tuua pinged töökeskkonnas.
3. Töömotivatsiooni langus
Suhtumine töösse ja motivatsioon on langenud; emotsionaalne side tööga on katkenud; tunned, et ei naudi enam tööd nii nagu varem; tööülesannete edasilükkamine; lootusetuse tunne.
4. Töö tulemuslikkuse halvenemine
Keskendumine on raskendatud, suutmatus otsustada, teed rohkem vigu või tunned, et ei suuda tööülesannetega toime tulla.
5. Unarusse jääv isiklik elu
Kui Sa ei leia aega pere, sõprade või hobide jaoks, võib see olla märk tasakaalu puudumisest, kus tööstress on hakanud mõjutama Sinu elu.
Nagu näha, siis tööstressil on laiaulatuslik mõju meie füüsilisele ja emotsionaalsele tervisele; heaolule ning üldisele elukvaliteedile. Oluline on tööstressi märke õigeaegselt tähele panna – krooniline tööstress viib omakorda läbipõlemiseni.
Samas on tihti neid märke tööstressist raske tähele panna – tööstress võib märkamatult ligi hiilida. Miks?
Põhjusi, miks töötressi võib esialgu olla raske tähele panna:
1. Järkjärguline kogunemine
Töötress ei pruugi ilmneda äkki, vaid koguneda järk-järgult aja jooksul. Võib-olla alustasid tööd uue projektiga või said suurema vastutuse ning tunned, et suudad sellega hakkama saada. Kuid töökoormus ja vastutus võivad aja jooksul suureneda, põhjustades järk-järgult üha rohkem stressi.
2. Kohanemine stressiga
Mõned inimesed võivad stressirohketes oludes kohaneda, ilma et nad seda teadvustaksid. Nad harjuvad ebamugavustundega ja võivad ignoreerida esialgseid stressisignaale, mis viitavad, et midagi on valesti.
3. Normaalsus organisatsiooni kultuuris
Mõnes töökeskkonnas võib kõrge stressitase olla peaaegu normaalne. Kui kõik ümberringi on samasuguses stressis, võib inimene kaotada arusaama sellest, mis on tegelikult koormav.
4. Vähesed välised märgid
Töötress võib olla sisemine seisund, mis ei pruugi alati välja paista. Võib-olla oled suutnud säilitada rahuliku ja külma välise oleku, kuid samal ajal võib stress kehaliselt avalduda erineval viisil (näiteks unehäired, seedeprobleemid, peavalud jne), mida sa ei pruugi omistada tööstressile.
5. Eitamine ja vähendamine
Mõned inimesed võivad stressi eitada või alahinnata, uskudes, et nad suudavad sellega hakkama saada. Nad võivad tunda, et nad peavad tegema ületunnitööd või pidevalt kättesaadavad olema, et näidata seeläbi oma pühendumist ja kompetentsust.
6. Muude probleemide varjamine
Töötress võib olla viis varjata või põgeneda muude isiklike probleemeide või raskuste eest elus. Ehk et töösse mattumine võib olla viis, et mitte tegeleda muude stressiallikatega väljaspool tööd.
Kokkuvõtvalt: töötress võib salaja ligi hiilida siis, kui inimene ei ole teadlik stressi kogunemisest või kui ta ignoreerib stressi tunnuseid, mida ta enda sees või oma käitumises märkab. Töötressi varjatud olemus võib tekitada probleeme, kui seda ei tunnistata ja ei tegeleta sellega õigeaegselt. Seetõttu on oluline jälgida oma enesetunnet ja stressitaset ning vajadusel otsida abi ja toetust.
Liitun uudiskirjaga
© reelikaojakivi.com | Kõik õigused kaitstud | Privaatsusinfo | Valmistas Woofy.org