Lase armastus vabaks

Kuidas lahti lasta kellestki, kes hingele kallis?

Kuidas lahti lasta elu kõige suuremast armastusest?

Kuidas lahti lasta armastusest, mida arvasid, et päris elus ei olegi võimalik kogeda? Aga ometi sa just koged seda, temaga koos. Seda ühendust. Seda südameruumi. Seda hingelist lähedust. Mõistmist. Austust. Teineteise hoidmist. Kehalist sobivust. Kogu kosmost ja ulmet. Sügavust. Täiuslikkust. Ilu. Kõikvõimalikkust. Ja hästi palju armastust.

Kogedes kõike seda – kuidas on võimalik sellest lahti lasta?

Armastusega. Hoides süda avatud.

Armastuse tunne on nii otsatult suur ja siiras. Nii ehe. Kõikehõlmav.

Sa armastad teist kogu südamest, nii nagu ei ole mitte kunagi varem mitte kedagi teist armastanud. Aga samal ajal sa armastad ka iseennast. Iga päevaga aina enam.

Ja selles armastuses oled sa iseenda vastu aus. Oled lõpuni aus endaga ja vaatad, kas sinu vajadused on kaetud või mitte. Oled aus ja vaatad tervikpilti. Näed kogu seda ilu, aga ei jäta märkamata ka valu. Ei pigista silma kinni, kuigi tahaks.

Ja nii saavad nähtavaks katmata vajadused ja igatsus, aga ka valu. Valu, mida juba mõnda aega oled enda sees alla surunud ja soovinud ära peita, lootes, et see kaob.

Aga sa ei vali enam valu alla suruda. Ei vali enam haiget saada. Ei luba enam endale haiget teha. Sa valid iseend. Saad aru, et kuigi temaga koos olles koged maailma kõige puhtamaid tundeid ja ilusamaid hetki, siis samas lahusolek toob valu ja lõhub sind. Sa saad aru, et see kõik tähendab vaid üht – temast lahti laskmist.

Ja sa jagad enda sees toimuvat oma kallimaga. Ausalt. Ehedalt. On tunne, et koos ei saa olla ja lahus ka mitte. Nii raske on.

Ja sa kukud kildudeks. Täielikult. Nii õrn ja habras on olla. Keha on protsessis. Korraga on kuum ja külm… Pea, mis kunagi ei valuta, annab endast tunda… Silmad on pisarate valamisest valusad… Magada ei saa… Süüa ei taha… Mitte midagi ei suuda teha.

Ja nii lihtsalt lubad endal kogeda kõiki tundeid (ilmajäetus, maailma lõpp jne), räägid välja kõik oma hirmud. Teed seda ehedalt, rohkete pisaratega, võttes sedasi vastu oma valu ja kurbust. Lubad endal selles kõiges olla, täielikult ja täpselt nii kaua kui vaja on.

Selline lubamine tekitab kohalolu. Ja kohalolus saab kõik kiiremini kogetud. Ja kui suur väärtus on oma valu, kurbust ja hirme jagada selle kõige kallimaga, kellest oled lahti laskmas. See hoitus. See mõistmine. See kuuldud olemine. Ja samas ka see valu, see kurbus, need hirmud – nii kuradi raske on! Aga selle teeb kergemaks see, et oled selles kõiges temaga koos.